JJogisteIT

Toote kasutatavus on oluline kliendi ligitõmbamiseks ja hoidmiseks. Halva kasutatavusega toode võib inimest kas marru ajada või nad lihtsalt ei saa sellest, mida nad soovivad. Jakob Nielseni kohaselt tähenda hea kasutatavus seda, et toodet on lihtne kasutama õppida, see on tõhus, selle kasutamine on meeldejääv, see on veakindel ning see pakub kasutajale rahuolu. Nendest kriteeriumitest lähtuvalt räägime lennuotsinguplatvormist Kiwi ning veebiajalehtedest, tuues näiteks head ja mitte nii head kasutatavust veebis.   LENNUOTSINGUPLATVORM   Olen kokku puutunud paljude lennuotsinguplatvormidega. Nende idee on lihtne: sisesta alg- ja lõpp-punkt, lisa muud kriteeriumid ning süsteem tagastab sulle sinu jaoks parimad lennuvõimalused. Hoolimata lihtsast kontseptsioonist olen kokku puutunud paljude keskkondadega, kus see on ebavajalikult keeruliseks ja ebatõhusaks tehtud. Platvorm, mida kasutan enim, on Kiwi (vanasti SkyPicker) just tänu selle väga heale kasutatavusele.   Esiteks on Kiwi’t väga i

Kuigi tarkvara kõlab väga unikaalselt ja uudselt võrreldes muu turul pakutavaga, kui rääkida selle arendusest ning ärimudelitest, ei erine see olulisel määral teistest toodetest nagu füüsilised asjad või muud teenused. Tõsi, tarkvaral on oma nüansid, kuid põhilised printsiibid on suurel määral ka mujal kasutusel. Et teemat natukene edasi arendada, räägime allpool ühest tarkvarasarnasest projektist, kus kasutati agiilset arendusmudelit ning arvutimängudest kui tarkvaraprojektidest, mis kasutavad suhteliselt populaarset tarkvara kui teenuse pakkumise mudelit, kasutades suurel määral   freemium ’i konseptsiooni.     AGIILNE TOOTEARENDUS   Põhjus, miks ütlesin tarkvarasarnane projekt ning mitte tarkvara projekt on tarkvara mõiste suhteliselt paindlik kasutamine antud näite juures. Nimelt töötasin umbes pool aastat tagasi kliendiga, kellel oli vaja tööriista, mis annaks hinnangu selle kohta, kui kiiresti kus osakondades nende haiglates saavad voodikohad otsa ning mis mõju sellele on erineva

Häkkerlus on miski, mis on populaarses meedias saanud veidi ebakohast käsitlust. Tegemist ei ole kapuutsis ja maski taga olevate inimestega, kes proovivad kuhugi pahatahtlikult sisse murda. Tegelikult on tegemist hoopis palju eetilisema ja intellektuaalselt põnevama inimgrupiga, millega sooviksid ka paljud teised liituda. Mida peaks aga tegema ja mõtlema inimene, kes soovib häkkeriks saada. Õnneks on Eric Steven Raymond oma kirjatöös „Kuidas saada häkkeriks“ seda selgitanud väga põhjalikult, proovides anda ülevaate, missugune on õige häkkeri suhtumine, mis on tema oskused ja mis rolli mängib staatus häkkerite seas [1]. Allpool arutame, kuidas Raymond on antud teemat käsitlenud selles kirjateoses.   AJAKOHANE, PRAKTILINE JA AUS   Esiteks ütleksin seda, et kuigi algselt kirjutas Raymond „Kuidas saada häkkeriks“ juba üheksakümnendatel, on see kirjateos siiski väga asjakohane ning käinud väga hästi ajaga kaasas. Ta on uuendanud teksti sisuliselt, võttes arvesse aspekte, mis on ajas muutunu

Kes või mis on infotehnoloogia juht? IT juhti võib defineerida kaheti. Ühest otsast võib see olla tehniliste oskuste ja teadmistega inimene, kellel on juhtiv roll teatud tehnilises ülesandes: ta kas juhib enda meeskonda või projekti ning seejuures on tihedalt seotud tegevuste spetsiifilise poolega. Teisalt võib see olla üleüldine ettevõtte juht eeldusel, et tegemist on ettevõttega, mille peamine tegevusala on infotehnoloogias. Seda tüüpi IT juhil ei pea tingimata olema tehnilist või erialakohast kogemust, olulisem on oskus juhtida. Siin postituses käsitleme kahte erinevat juhtimisviisi ja seega toome näideteks kaks IT juhti, kes langevad just selle teise valdkonna alla.   JUHENDAJA Juhendaja või inglise keeles  coach  on juht, kes peab oluliseks enda meeskonna arengut. Tema jaoks ei ole oluline tema enda võim või kehtestamine, vaid pigem see, et inimesed, kellega ta koos töötab, oleks võimalikult kompetentsed ja võimelised ise enda tööd tegema. Selline juhtimisviis võib alguses tunduda