JJogisteIT

Viimase kümne-kahekümne aastaga on võrguajakirjandus muutunud aina populaarsemaks. Sellest on saanud väga laialdaselt levinud alternatiiv paberi- ja televiisorikujul ajakirjandusele, mis nii mõnegi arvates on imeline ning jällegi teiste arvates täiesti ebavajalik. On see kaval moodus, millest ajakirjandussektor lõikab kasu või on see lihtsalt hädavajalik kohanemismanööver, milleta ajakirjandus traditsioonilisel kujul ellu ei jääks?   Nõudlus ja sissetulek   Interneti kasutusele võtmise ja levikuga on informatsiooni kättesaamine muutunud väga lihtsaks. Kui varem kuulsime uudiseid või muud uudset informatsiooni kas Aktuaalse Kaamera kaudu, lugesime ajalehest või kuulsime tuttavatelt, siis tänaseks on sellel informatsioonilevikul väga palju alternatiive Internetis. Mida see on endaga kaasa toonud, on nõudluse vähenemine traditsioonilisele ajakirjandusele. Milleks osta ajalehte või ajakirja, kui kogu informatsiooni saab kätte Internetist? Et nõudluse nihkumisega veebi paremini toime tulla,

Interneti ajalugu on väga värvikas ning läheb tagasi kümneid aastaid, kaugemale kui veebi teke 1991. aastal. Missugune oli Internet aga neil aegadel? Kas praeguseks on kõik muutunud ja Internet on kolmekümne aastaga täielikult muundunud või on veel miskit, mis ka tänapäeval on aktuaalne. Selles postituses räägime kahest veebieelse Internetiga seonduvast aspektist:   kättesaadavus   ja   arvutimängud .     1. Kättesaadavus (või kättesaadamatus)   Kui praegu kasutab Interneti peaaegu pool maailma rahvastikust, siis 30-40 aastat tagasi oli ligipääs Internetile vähem kui ühel protsendil inimestest [1]. Seadmed, millega Interneti pääseda, olid väga kallid ning seetõttu ainsad, kes seda jõudsid soetada olid ülikoolid, valitsused ja suurorganisatsioonid. Näiteks arvuti, mida California Ülikool kasutas ühe esimese sõnumi saatmiseks Stanfordi ülikoolile 60-ndatel ARPANET’i kaudu, maksis sellel ajal 700,000 dollarit. Võttes arvesse inflatsiooni, maksaks see tänapäeval umbes 5 miljonit dollarit [

        Mida on ühist Amazonil, Facebookil ja IBM’il? Need on kõik infotehnoloogiaga tegelevad firmad, mis on edukad. Need ei ole kiirelt-särame-kiirelt-põleme lahendustega tegelevad organisatsioonid, vaid on oma koha turul väga kindlalt paika seadnud, liidri positsiooni haaranud ning suutnud seda ka hoida. Mis on aga võimaldanud neil nii pikalt edukas olla? Sellel on väga palju põhjuseid, mõned spetsiifilisemad kui teised, kuid üks peamisi on   jätkuv innovatsioon , mis põhineb   klientide vajadustel   ja võtab arvesse seda, kui   lihtne on neid lahendusi kasutusele võtta . Klient on kuningas ja kui ei suudeta luua piisavalt mugavat, kasulikku ja ajaga kaasas käivat toodet, on kõik. Et aru saada, kus sellega võib valesti minna, räägime kolmest olukorrast, kus nii ka läks.   1.       MySpace  – Kindlasti ei saa öelda, et MySpace poleks edukas olnud. Aastatel 2005 kuni 2008 oli see maailma suurim sotsiaalplatvorm internetis. MySpace oli väga populaarne. Kuni see seda enam ei olnud. Mis