ITSPEA 08 – NÕUDED IT PROFESSIONAALILE

Oleme ehk kõik näinud töökuulutusi, kus otsitakse professionaale meeletult suure kogemustepagasiga stiilis: „Otsime nooremtarkvaraarendajat, kellel on doktorikraad IT’s, 2 aastat kogemust Python’is, 5 aastat Java’s, 10 aastat HTML’is,  20 aastat C’s ja 30 aastat kõikides teistes programmeerimiskeeltes.“ Sellised otsingukriteeriumid kandidaadile aga ei pruugi leida kõige professionaalsemat inimest. Lisaks tehnilisele kogemusele (ja ka mingil määral selle asemel) on väga oluline oskuste ja omaduste tasakaal. Kuidas võiks säärast professionaali kirjeldada või õigemini millised võiksid olla asjakohased tingimused sellisele kandidaadile?

 

IT professionaal on nagu iga teine professionaal – tal on nii tehnilised kui ka pehmed oskused. Tõsi, siinpuhul võib tasakaal veidi teine olla: müügimehel on ehk rohkem pehmemaid oskuseid vaja võrreldes IT professionaaliga või näiteks raketiteadlasel rohkem tehnilisi. Üldjoontes vastavad kõigi oskused siiski nendele kahele kategooriale. Ülal mainitud kriteeriumid on täielikult tehnilised. Tõsi, tehnilisi kogemusi on vaja, kuid vaid need ei defineeri professionaalsust. Tehniliste kogemuste hulk sõltub professionaali kohustustest: sõltuvalt olukorrast võib inimene üheaastase kogemusega, kes oskab ühte programmeerimiskeelt, olla sarnaselt professionaalne kümneaastase kogemusega inimesega, kes oskab kümmet keelt. Säärastel kogemustel on oluline, et inimene ei oleks vaid tegelenud teoreetiliste probleemidega, vaid on ka oma tehnikat praktilises maailmas rakendanud.

 

Pehmed oskused on need, mida tihtipeale professionaali puhul unustatakse. Õige IT professionaal saab maailmast enda ümber aru, oskab selles navigeerida ning sellega suhelda. See ei tähenda, et ta peab kõike oskama ja kõigiga parim sõber olema, vaid pigem seda, et tal on piisav silma ring, et suuta pusle tükid kokku panna – kuidas on tema tegevused seotud kõige muuga mitte ainult tehniliselt, aga ka finantsiliselt, sotsiaalselt, juriidiliselt, ajaliselt jne. Ta oskab seda arvesse võtta ning enda tegemisi vastavalt sellele muuta. Oluline osa tema oskustest on suhtlemine. Ta peab esiteks teistest, nende soovidest, tunnetest ja nõuetest aru saama. Ilma selleta on väga raske probleemist aru saada. Kui probleemist ei saa aru, ei saa ka seda efektiivselt lahendada. Teiseks peab ta suutma ennast selgelt väljendada. See ei tähenda imelist PowerPointi oskust, vaid seda, et ta suudab kindlaks teha, et teine pool saab temast aru – see on ka tema ülesanne, mitte ainult informatsiooni vastuvõtja oma.

 

Lisaks tehnilistele ja pehmetele oskustele peavad IT professionaalil olema teatud elementaarsed omadused, ilma milleta on suur oht, et ühel või teisel hetkel tema professionaalsus satub küsimärgi alla. Siia võib kirjutada pika listi antud omadustest, kuid kõige lihtsam on seda kokku võtta sellega, et ta peab olema hea ja asjalik inimene. Ta ei tohi olla pahatahtlik, tal on selgroog, kuid samas on ta avatud teistele ideedele. Temaga on lihtsalt mõnus koos olla ning ta panustab positiivsele keskkonnale. See on miski, mida on väga raske mõõta või isegi sõnadesse panna. Seetõttu ongi väga olulised näost-näkku intervjuud, kus lisaks inimese oskustele saab aimu ka tema üldistest omadustest ja meeldivusest.

 

Alustasime üüratute nõuetega IT professionaalile, kus tal peab olema üle 30 aasta programmeerimiskogemuse, kuid tunnen, et lõpetasime pea veel raskemate nõuetega. Professionaal on keegi, kellel on tema erialale vastavad tehnilised kogemused, korralik üleüldine pehmete kogemuste pagas ja omadused, mis teevad temast usaldusväärse ja toreda töökaaslase. See kõik kehtib ka IT professionaali kohta. Jah, tal peab olema programmeerimiskogemust, kuid kindlasti mitte 30 aastat; ta peab maailmast enda ümber aru saama ning inimestega suhelda oskama; ning ta peab lihtsalt hea ja kohusetundlik inimene olema. Inimest, kellel on kõik need oskused ja omadused, võib kindlasti IT professionaaliks pidada, on see siis Eestis või mujal maailmas.