ITSPEA 07 – EDASIKANDUMISKLAUSEL JA VABAD LITSENTSID

Edasikandumisklausel ehk copyleft on väga huvitav moodus tagamaks, et autori poolt vabalt jagatu tekitaks omakorda vabalt jagatud loomingut ning tarkvara. Selle nõude kohaselt peab loomingu kopeerimise, levitamise või muutmise korral järgima esialgse edasikandumisklausliga loomingu levitamis- ja muutmisvabadust [1]. Vabade litsentside tüüpe, kus edasikandumisklauslit kasutatakse, on aga mitu. Kuidas mõjutab antud nõue lintsentside valikut ning mida tuleks silmas pidada?

 

Puudub copyleft – on erinevaid vabasid litsentse (nagu näiteks Apache ja BSD), kus edasikandumisklauslit ei rakendada. Sedapuhku kuigi tegemist on loominguga, mida jagatakse vabalt ei ole ühtki piirangut, mis kohustaks antud loomingu tuletistel järgida samasid jagamisreegleid. Seega võib näiteks tuntuima Apache’t kasutavat operatsioonisüsteemi Android põhjal teha täiesti uue operatsioonisüsteemi, mida ei pea samamoodi vabalt jagama [2]. Seda näiteks ei tasu kasutada juhul, kui on oht, et konkurendid hakkavad autori tootel põhinevat tuletist müüma või jagama autori vastuoluliselt algsetele põhimõtetele või eesmärkidele.

 

GPL – kõige üldisem litsents, mis kasutab edasikandumisklauslit, on GPL (General Public License). Seda tasub kasutada juhtudel, kui autor soovib loomingut vabalt jagada, aga samas ka kindlaks teha, et jagatut ja kõike, mida sellest tuletatakse, peab edasi levitama ja kopeerima vaid autori algsete levitamis- ja muutmisvabadustingimustega. See on väga tõhus moodus tagamaks seda, et autori loomingut ja kõiki selle tuletisi kasutatakse ja jagatakse sama vabalt nagu autor seda soovib. Kõige tuntum GPL’i kasutav toode on Linux’i operatsioonisüsteemi tuum [3]. Selle põhjal on loodud suurel hulgal tarkvaradistributsioone, mis peavad järgima täpselt sama litsentsi, mida algne Linux’i tuum. Sellega on tagatud see, et ükski neid distributsioonidest pole muutunud kinniseks, mis läheks vastuollu algsete Linux’i põhimõtetega.

 

AGPL – Affero GPL on väga sarnane ülal mainitud GPL’iga. Peamine erinevus seisneb aga selles, et AGPL’i kohaselt kehtib edasikandumisklausel ka veebirakendustes, mis on üheks vähesteks eranditeks GPL’i puhul. Seega tasub AGPL’i kasutada olukordades, kus on võimalus, et loomingut võidakse kasutada veebis, võrreldes GPL’iga, mille puhul näiteks Linux’i tuumaga naljalt veebirakendust ei tee. Natuke personaalsemalt lähedasem näide AGPL litsentsi kasutaja kohta on UK Grid [4]. Tegemist on projektiga, mis mõõdab Suurbritannia elektrivõrgu süsinikhappegaasi emissioone ning tänu selle projekti algatajate poolt jagatud andmetele sain ka mina enda magistritöö antud valdkonnas kirjutatud. Tänu AGPL litsentsile on nad aga taganud, et kõik nende veebirakendusel põhinev töö on sarnaselt vabalt jagatud.

 

Creative Commons – viimaks tasub mainida ka Creative Commons’it ehk paindlikku litsentsi, mis võib sisaldada edasikandumisklauslit, kuid samas võib seda sisaldada autori poolt defineeritud modifikatsiooniga või üldse mitte. Tegemist on litsentsiga, mida tasub kasutada olukordades, kus soovitakse luua kohandatud litsentsi spetsiifiliselt autori soovidele. Tänu säärasele paindlikkusele ja suhteliselt lihtsale litsentsi kohandamisele on Creative Commons leidnud väga suurt edu erinevates valdkondades. Seda kasutavad näiteks paljud inimesed sotsiaalmeedias (näiteks on YouTube’is üle 10 Creative Commons’iga kaetud tööd), hariduses (KhanAcademy) ning isegi riiklikul tasemel (üle 30 riigi kasutavad seda jagamaks andmeid enda riigi kohta) [5].

 

Edasikandumisklausel on tõhus meetod tagamaks selle, et autori tööd ja sellel põhinevat jagatakse ja muudetakse vastavalt algsetele põhimõtetele. Erinevad litsentsid, mis seda kasutavad on kasulikud aga erinevates olukordades. Kui klauslit pole vaja, saab kasutada vastavaid litsentse (nagu Apache või BSD), olukorras, kus looming ei leia kasutust veebirakenduse näol, võib kasutada GPL’Ii, vastasel juhul aga AGPL’I, ning viimaks kui soovitakse leida paindlikumat lahendust, saab kasutada Creative Commons’it, mis minule tundub ka hetkel mõistlikum variant, kuna sellega saab katta täpselt seda, mida autor soovib.

 

 

[1] https://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft

[2] https://source.android.com/license

[3] https://www.kernel.org/doc/html/v4.16/process/license-rules.html

[4] https://github.com/TrystanLea/ukgrid/blob/master/LICENSE.txt

[5] https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_major_Creative_Commons_licensed_works