ITSPEA 04 - EESTI KUI INFOÜHISKOND: VIRTUAALNE RESIDENTSUS JA SOTSIAALHOOLEKANNE

Kaheksa aastat tagasi avaldati ,,Eesti infoühiskonna arengukava 2020”, milles koostöös asjatundjatega erinevatest sektoritest arutati, missugune peaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) roll olema Eestis ning kuidas seda saavutada. Arengukavas toodi välja ka peamised eesmärgid ühiskonnas, mida IKT aitaks saavutada 2020. aastaks. Nende kategooriateks olid: inimeste parem elu, elujõuline Eesti kultuuriruum, kõrgem tööhõive ja kõrgem tootlikkus  [1]. Olles nüüd aastas 2020, saame vaadata tagasi arengukavale ning proovida vastata küsimusele, kas või kui hästi suudeti selles olevat visiooni täita. Võib öelda, et õnnestumisi ja ebaõnnestumisi on kõikidest ülal mainitud kategooriatest, kuid eraldi tooks välja kaks valdkonda: virtuaalne residentsus ja sotsiaalhoolekanne. 

 

Virtuaalne residentsus

Vaid kaks aastat pärast arengukava avaldamist suutis Eesti riik väga edukalt täita ühe selle eesmärkidest – pakkuda virtuaalset residentsust (või e-residentsust). See on miski, mis võimaldab välismaalastel saada Eesti residendiks ning selle kaudu ligi pääseda siinsetele e-teenustele ja näiteks enda organisatsioon Eestis registreerida.

See on esiteks võimaldanud paljudel inimestel leida alternatiive enda firma registreerimiseks väljaspool kodumaad, samal ajal tuues Eestile lisakäivet maksude näol. 2020 aasta maiks oli Eesti e-residendiks astunud juba üle 70,000 inimese, olles loonud üle 13,000 ettevõtte, mis on kokku toonud riigile üle 35 miljoni euro maksudes [2].

Teiseks on virtuaalse residentsuse pakkumine toonud Eestile kaasa palju head mainet. Olles ise elanud pikalt välismaal, olen tihti kokku puutunud olukorraga, kus see on ainuke asi, mida Eesti kohta teatakse. „Kas see pole mitte see riik, mis pakub e-residentsust ja kus kõik on digitaalne?“ on küsimus, mille osaliseks sain tihti. Kahjuks on selle maine numbritesse panemine oluliselt raskem, kuid kahtlemata on see kaasa toonud hulgaliselt välisinvesteeringuid ning võimaldanud Eestil ennast maailmakaardile tuua millegi uudse ja innovaatilisega.

 

Sotsiaalhoolekanne

Arengukava seadis eesmärgi viia sotsiaalteenused ning eriti sotsiaalhoolekanne uuele tasemele, kasutades IKT’d. Kahjuks on see miski, mida minu arvamuse kohaselt Eesti riik pole suutnud teha. Üleüldine informatsiooni leidmine, avalduste täitmine ja muu bürokraatia on praeguseks tõepoolest ehk veidi efektiivsem, olles edasi liikunud digitaliseerimisega, nagu ka teised e-teenused, kuid personaalne ja ennetav sotsiaalhoolekanne pole kindlasti miski, mis oleks Eestis saanud normiks. Ei ole olnud suuri kampaaniaid ega projekte, mis teemaga tegeleks ja probleemi korralikult lahendaks.

Põhjuseid antud eesmärgi mittetäitumiseks on arvatavasti mitmeid, kuid peamiseks ei peaks ma IKT arengu põrumist. IKT on miski, millega saab olemasolevat muuta tõhusamaks, lihtsamaks ja kvaliteetsemaks. Seega on eduka IKT rakendamise eelduseks, et süsteem, mida parendada, töötab ning on valmis järgmiseks sammuks. Sotsiaalhoolekanne on aga miski, mida Eesti riik ei ole suutnud lahendada. Digitaalne ennetav ja personaalne abi ei ole võimalik, kui ei ole enne paigas mitte digitaalset ennetavat ja personaalset abi. Eesti kulutused sotsiaalhoolekandes on väga väikesed ning seega ei ole see valdkond, kus oleks võimalik luua innovatsiooni, kuna baasvajadused enne innovatsiooniinvesteeringuid pole täidetud. Võrreldes ÜK’ga on Eesti kulutused täiskasvanute hoolekandes inimese kohta näiteks kümme korda väiksemad.

Kuigi julgeksin öelda, et IKT’d ei ole efektsiivselt suudetud rakendada sotsiaalvaldkonnas, et muuta hoolekannet kvaliteetsemaks, ei arva ma, et selles on süüdi puudulik IKT arendus, aga pigem üleüldine sotsiaalvaldkonna haldamine ja rahastus.

 

Kaheksa aastat pärast arengukava avaldamist julgen öelda, et Eesti on edukalt toime tulnud enda infoühiskonna arengukavaga. Rohkem on eesmärke, mis on täidetud, tuues Eesti rahvusvahelisse pilti tugeva digitaalse reputatsiooniga, kui eesmärke, milleni ei jõutud. Eesti võib ilmtingimata uhke olla infoühiskonna eest, mille on suutnud rajada.

 

[1] https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

[2] https://unicount.eu/et/kas-e-residentsuse-programm-toimib/