ITSPEA 06 - AUTORIÕIGUSTE MUUTMINE INTERNETI KONTEKSTIS

Kuna Interneti ja infotehnoloogia arengu tõi kaasa suure muutuse informatsiooni ja seega ka loomingu tarbimises ning jagamises, tuli taas külastada juba eksisteerivaid autoriõigusseaduseid. Kuna uued võimalused rikkusid status quo’t, pidasid autoriõiguseid omavad suurfirmad õigeks täielikku tasuta loome jagamist. Et aga pakkuda selle valdkonna otsustajatele ka tarbijapoolset seisukohta, avaldati kaheksa aastat tagasi raamat, mis arutleb, missugune võiks autoriõigusseaduse reform olla, pakkudes kuus peamist valdkonda [1].

Moraalsed õigused jäävad samaks. See on miski, millega kindlalt nõustun. Nimelt soovitati, et autorit tuleb edasi tunnustada kui ainuõiget autorit. Nii peakski olema, kuna see on moraalselt õige asi. Praktiliselt võib seda mõnikord raske olla implementeerida, kuid kui vahel seda tõsiselt rikutakse, on seadusandlus olemas asjakohase karistuse jaoks.

Tasuta jagamine mitte rahalistel eesmärkidel. Sellega ma samuti üldjoontes nõustun. Eriti meeldib see, et selle põhimõte põhineb sellel, mis oli ka varem. Internet on olukorda küll muutnud: indiviidil on palju kergem rohkem kahju teha, võrreldes tavapärase kassetile lindistamisega ning sõbrale andmisega. Seega kuigi tasuta jagamine on tõesti asjakohane ettepanek, siis võiks seda potentsiaalselt edasi arendada ning kuskile maale limiidid panna, sest mitte rahalise eesmärgi definitsioon ei pruugi alati olla piisav antud kontekstis.

Autoriõiguste lõppemine pärast 20 aastat. See on asjalik ettepanek ning minu arvates argumendil, et nagunii ei tehta investeeringuid tänapäeval 70 aastaks, vaid maksimum 20 aastaks, on väga tõene. Kui projekt poleks selle aja peale kasumlik, ei saaks see ka investeeringut. Seega pole kellelgi väga eesmärki raha teenida pärast 20 aastat, nii et miks mitte autoriõigused kaotada pärast seda ajaperioodi.

Autoriõiguse selge registreerimine 5 aasta jooksul. Ettepaneku põhimõte on väga õige. Kui ei tea, kellel on autoriõigused, on väga raske neilt kasutamis- või jagamisõiguseid osta. Ma arvan, et nüüdseks on info jagamine ja erinevad andmebaasid aga nii palju edasi arenenud, et see 5 aastat võiks ka väiksem olla ning näiteks 2 aasta peale üldse väheneda.

Tasuta teoste osaline kasutus. Ettepanek soovitab osalist refereeritud tasuta loome kasutust. Paroodiaid ja remikse võiks loomulikult teha, et julgustada edasist loomet, kuid on ebaselge, kas ettepanek kehtib ka selle tegemisel rahalistel eesmärkidel. Isiklikult arvan, et säärane tegevus võiks tasuta lubatud olla mitterahalisel eesmärgil, kuid mitte muul juhul. Vastasel juhul võivad sellega kaasneda teatud riskid ning seaduse ärakasutamine. Näiteks on väga lihtne võtta originaallaul, lõpus üks noot ära muuta ja sellega öelda, et tegemist on uus versioon, müües seda probleemideta. Väga raske on defineerida, kust see piir läheb.

Digitaalsete õiguste haldamise tarkvara keelamine. See ettepanek on huvitav ning raske on öelda, kas see on vajalik. Ühest otsast pole tõesti tasuta jagamine mitte rahalisel eesmärgil väärt midagi, kui tehniliselt see ei ole võimalik. Samas ma usun, et turg ja tarbijad kohandaks ennast ise selle järgi. Kas siis näiteks leviksid alternatiivfailid originaalidele, mille kvaliteet on veidi kehvem, kuid see loobki dilemma tarbijatele: kas tarvitada paremat kvaliteeti raha eest või tasuta versiooni kehvema kvaliteediga. Ma arvan, et tarbijat sellise valiku ette panna ei ole vale, seega ma ei ole täiesti kindel, kas antud ettepanek loob kõige optimaalsema turuolukorra.

Üleüldiselt on need ettepanekud autoriõigusseaduse reformiks väga asjalikud. Mõndade puhul neist tasub vaid mõelda, missugune näeks implementeerimine reaalselt välja või kuidas praktikas defineerida ja piir tõmmata rahalisele ja mitte rahalisele jagamisele. Need ettepanekut aitavad kindlasti nii tarbijaid kui loojaid. Suurfirmade jaoks, kes suurt osa autoriõigustest omavad, teevad need ettepanekud arvatavasti äri ajutiselt vähem tulusaks, kuid arvan, et pikas perspektiivis muudavad need olukorra paremaks kogu turule.

 

[1] http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf