ITSPEA 05 – SÕIMUSÕJAROLLID ARVUTIMÄNGUDES

Sõimamist võib kogeda nii füüsilises maailmas kui ka virtuaalses keskkonnas. Kummas seda rohkem esineb, on raske öelda ning sõltub peamiselt inimestest ja tegevustest, mida tehakse. Mõlemal juhul on see ebameeldiv ja sotsiaalselt taunitav tegevus. Isiklikult olen peamiselt veebikeskkonnas sõimuga kokku puutunud arvutimängudes. Allpool arutan natuke põhjalikumalt, missuguseid rolle on võimalik võtta sõimusõjas, lisades näideteks enda sõbrad.

Provotseerija. Selleks, et keegi kedagi sõimama hakkaks, on tavaliselt vaja provotseerijat. Vahel on olukordi, kus sõim algab justkui mitte millestki (näiteks süüdistab keegi teisi enda aeglases internetis või selles, et ta klaviatuur ei tööta), kui need juhud on harvad ja tavaliselt algab sõim olukorrast, kus keegi teeb midagi, mis teisele inimesele ei sobi. Provotseerimine võib olla tahtlik või mitte tahtlik. Näiteks on mul kaks sõpra, kes mõlemad sobivad väga hästi siia valdkonda. Üks neist on suhteliselt uus mängule, mida oleme mänginud ning seetõttu ei ole ta selles väga hea. Osad meeskonnakaaslased aga vahel ei mõista seda ja hakkavad sõimama teda tema puuduvate oskuste tõttu. Sellisel juhul on tegu mitte tahtliku provokatsiooniga. Teine sõber on aga mängu päris palju mänginud, mistõttu hakkab tal vahel igav. Seega proovib ta teha naljakaid asju, tehes sellega mängu ebameeldivamaks meeskonnakaaslaste jaoks. Kuna neile see ei meeldi, hakatakse sõimama. Siinpuhul on tegu pigem tahtliku provokatsiooniga.

Sõimu alustaja. See on inimene, kes otsustab alustada sõimamist. Talle midagi ei meeldi või ei sobi ning selle asemel, et sellel minna lasta või rahulikult arutada olukorra üle, hakkab ta sõimama. Õnneks ei ole minu sõpruskonnas selliseid inimesi, kuna me ei võta kunagi mängitavat mängu liiga tõsiselt. Kõige rohkem kohtab sõimu alustajaid tähtsamates mängudes, milles üritatakse ronida mängu edetabeliredelil. Minu kogemus on näidanud, et mida tõsisemalt inimene tegevust võtab, seda suurem on tõenäosus, et ta ka sõimu alustab.

Sõimu võimendaja. Mõned inimesed aga üldse ei talu, kui nendega sõimatakse. Selle asemel, et seda ignoreerida või rahulikult proovida läbi rääkida, vastavad nad samamoodi. Tunnistan, et olen ka ise vahel sääraselt reageerinud. Täpsemalt öeldes mitte vastates sõimuga, kuid pigem sarkastiliselt, võimendades sõimaja viha. Lisaks mu mõlemad eelpool nimetatud tahtlikult või mitte tahtlikult provotseerijatest sõbrad langevad siia gruppi. Nende arvates on ebaaus, kui keegi nendega pahandab, mistõttu peegeldavad nad sõimaja käitumist. 

Lepitaja. Kõige konstruktiivsem roll sõimusõjas on lepitajal. See on inimene, kes proovib rahumeelselt ilma sarkasmita lahendada olukorda. Ta saab aru, et sõim ei vii kuhugi ning ainult muudab mängu ebameeldivaks kõigi jaoks. Õnneks on mu sõprusgrupis ka üks inimene, kes tavaliselt niimoodi käitub. Ta proovib aru saada, miks mõlemad osapooled käituvad nii, nagu nad käituvad, ning seejärel seletada seda teisele, lootes luua ühist arusaama ning lõpetada ebavajalik sõim. Kahjuks ei ole sellest tavaliselt kasu, et muuta sõimu alustaja suhtumist. See-eest aitab see väga hästi sõimu võimendajate puhul: nad kas hakkavad sõimajat ignoreerima või proovivad neile seletada enda seisukohta rahulikult, mõlemal juhul lõpetades sõimu võimendamise.

Kõrvaltvaataja. See on roll, mida võtavad enamus inimesi, kaasa arvatud mina ise. Tegemist on tavaliselt inimesega, kes tahab lihtsalt mängu mängida. Ta proovib mitte kedagi provotseerida; kui midagi häirib, räägib sellest rahulikult või proovib lihtsalt unustada; ta ei reageeri sõimule sõimuga. Samas ei proovi ta ka sõimusõda aktiivselt lahendada, vaid pigem ignoreerib seda. Kuigi näib, et tegemist on inimesega, kes justkui täidab kõiki häid etiketireegleid, arvan ma, et vastavalt ,,Aita peatada sõimusõda“ reeglile peaksid inimesed selles kategoorias rohkem võtma lepitaja rolli ning mitte lihtsalt pealt vaatama. Siin ka sõnum endale – peaksin rohkem käituma nagu mu lepitajast sõber.